Õpetaja Deniss Viiru õpiränne Islandil

Hæ! 

Mina tahaksin jutustada oma Erasmus projekti kogemusest. Nimelt, aprillis 2022 üheks nädalaks ma käisin Islandil koolitusel (mõned Islandi pildid). Mul vedas poolteist päeva vedada Reykjavikis ja ülejäänud ajal elasin ja õppisin ühes ilusas väikeses külas. Aga kõigepealt enne minu põnevat juttu, tahaksin kangesti Kerli Koplit tänada selle toreda võimaluse eest! Mu eelmises koolis mina ise koostasin ja juhtisin ja vastutasin tulemuste levitamise eest ühes Erasmus projekti raames. Nii et ma võin vabalt ette kujutada, kui palju Kerli on juba ära teinud ja kui palju veel ees ootab. Kerli, jõudu ja jaksu!

So, back to the project. Koolituse nimi oli "Loova ja mitmekülgse hindamise meetodid õppimisel ja õpetamisel kahekümne esimesel sajandil". Kui üldiselt kogemust kirjeldada, siis see koolitus käsitles:

* õppetöö ja hindamise kavandamist muutunud õpikäsituse põhimõttest lähtuvalt;

* mitmekesiseid, õppijaid aktiveerivaid ning õpilaste arengust ja oodatavast õpitulemusest lähtuvate meetodite kasutamist; 

* õppe- ja hindamismeetodite kasutamist, mis toetab ennastjuhtiva õppija kujunemist.

* Koolitus arendas minu professionaalseid oskusi ja pädevust, mis toetab positiivset, arengut ja loovust ning koostöist õppimist toetava õpikeskkonna loomist;

Nüüd räägin lühidalt. Põhimõtteliselt, koolitusel käsitleti 4 peamist teemat: kultuuridevahelist haridust: võin aga kohe öelda, et võrreldes teiste riikide koolidega, ei ole meie koolis selliseid klasse, kus, näiteks ühes klassis oleksid õpilased seitsmest erinevast riigist (nagu Saksamaal või Hispaanias). 

Teine teema oli juba huvitavam: kujundav hindamine. Me käisime ühes koolis ekskursioonil, mille ajal sain teada, et Islandi koolides on enamasti kasutusel just kujundav hindamine, neil pole lõpueksameid ja seal kasutatakse palju iseseisvat tööd ja iga kahekümne iseseisva töö eest antakse üks ainepunkt, iga kursuse eest tuleb koguda 4-6 ainepunkti. Peale selle meid teavitati, et Islandi koolid üldse ei korralda sisseastumisteste ja kuna ainult 0,4% HEV õpilastest õpib erikoolides, riigis kasutatakse peamiselt kaasavat haridust. Koolituse ajal arutasime seitset erinevat hindamise viisi - kujundavat, hindelist, loovhindamist, portfolio loomist, hindamist juhiste järgi, tagasisidestamist kaasõpilaste poolt ja enesehindamist.

Kolmas tähtis teema oli koostöine õppimine. Nüüd ma saan täiesti aru, et iga koostöine õppimine on rühmatöö, vaid iga rühmatöö ei ole koostöine õppimine! Õpilasi võib õpetaja rühmadesse jaotada vastavalt õppijate oskustele, võimetele või juhuslikkuse alusel) või õppijad ise teevad seda. Kõige tähtsam aspekt on järgmine: terve rühm toimetab ühiselt ühte ülesande, aga igaüks vastutab ainult oma rolli eest (näiteks üks otsib kirjandust internetist või õpikust teine jälgib aega, kolmas vormistab lõppteksti, neljas innustab kõiki). Õpilased peavad aru saama, et rühma edukas ülesande täitmine sõltub igast rühmaliikmest! Tagasi tulles ma korraldasin kuus tundi 9.klassides koostöist õppimist rakendades. Õpilased märkasid, et need ülesanded olid tavalistest rühmatöödest täiesti erinevad/teistsugused ja nad kindlasti nautisid uusi rolle täitmist.  

                                    

Lõpuks, viimane teema - tagasiside andmine ja saamine. Koolituse ajal saime aru, et tagasisidestamine õpetaja poolt ja hinded ei lähe tavaliselt kokku hästi, kuna kui õpilane on juba hinde saanud, siis ta on sellega kas rahul või pettunud, aga ei viitsi ta enam tagasisidet käsitada. On pigem tagasisidet ja hindeid vaja jaotada. Tagasiside andmiseks võib ka "kaks tähte ja soovitus" struktuuri kasutada - ütled õpilasele kaht  asja, mis sulle väga meeldis tema töös ja üht soovitust tulemuse parandamiseks. 

                             

Samuti võib sellist skeemi kasutada: 

1. õpetaja koos õpilastega arutavad ülesande eduka tulemuse kriteeriume; 

2. õpilased lahendavad ülesanded ära; 

3. õpilased iseseisvalt teevad eneseanalüüsi, et kriteeriume üle kontrollida; 

4. toimub kaasõpilaste poolt tagasisidestamine (kas paarides või kolmekesi; 

5. õpetaja annab tagasisidet õpilaste poolt tehtud töödele; 

6. lõpuks, vajadusel, õpilased teevad vajalikke täpsustusi ja parandusi oma töödes. 

                                 

Oma artikli lõpus tahan vaieldamatult väita, et selle koolituse eesmärgid ja plaanid said terves mahus täidetud ja saavutatud! Sellest Erasmus+ projektist osa võtmine annab mulle motivatsiooni saadud teadmisi oma töös rakendama.

LONG LIVE ERASMUS+