Õpetaja Indrek Riigor töövarjuna Soomes

9.- 13. maini 2022 viibisin töövarjuna Helsingi Munkkiniemi Yhteiskoulu's. Kool on meie kooli sõpruskool, lisaks kogemuste saamisele oli algusest peale eesmärgiks ka isiklike kontaktide loomine edaspidiseks tihedamaks koostööks meie koolide ja kolleegide vahel.

Munkkiniemi Yhteiskoulu on niiöelda erakool, mida peab meie mõistes sihtasutus. Koolis on progümnaasiumi (7.-9. klass) ja gümnaasiumiaste (10.-12. klass). Gümnaasiumiosa on küllaltki prežtiisne, vastuvõtt toimub põhikooli lõpetamise keskmise hinde ning sisseastumiskatse alusel.

Viie õppepäeva jooksul olin põhiliseks töövajuks ajalooõpetaja Ossi Koskisele, kes õpetab nii gümnaasiumi kui progümnaasiumi astmes. Jälgisin kolleegi tunde mõlemas kooliastmes. Lisaks avanes võimalus külastada ühiskonnaõpetuse ja filosoofia valikkursuste tunde gümnaasiumiastmes ning Soome keele ja kirjanduse tundi 9. klassis. Viimasel töövarjupäeval andsin ka ise ühe ajalootunni Eestist Teise maailmasõja ajal Munkkiniemi gümnaasiumiõpilastele.

Ühe tööpäeva viibisin ka Espoos Karakallion koulu's ajaloo- ja ühiskonnaõpetaja Riitta Mikkola (Soome Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetuse Õpetajate Liidu (HYOL) endine juht, hetkel HYOL'i kvartaliajakirja "Kleio" peatoimetaja) juures, kuna Soomes oli õpetajate streik ja Munkkiniemis ei toimunud sellel ajal tunde. Karakllion koulu's jälgisin 7. ja 8. klassi ajalootunde.

Ajalooõpetus Soome üldhariduskoolis erineb pisut meie õppekavast:

- Põhikoolis, 7. ja 8. klassis õpitakse 20. sajandi ajalugu ning 9. klassis ajalooõpetust ei toimu. See-eest on ühiskonnaõpetus nii 8. klassis (1 tund nädalas) kui 9. klassis (2 tundi nädalas).

- Gümnaasiumis ette nähtud 3 kohustuslikku ajalookursust: 1 - üldajalugu, 2 - rahvusvahelised suhted Napoleonist tänapäevani, 3 - Soome ajalugu autonoomiast tänapäevani. Sellel lisanduvad 3 valikkursust, mida iga Soome gümnaasium peab pakkuma: 1 - Euroopa mõttelugu, 2 - Soome ajalugu kiviajast 19. sajandini, 3 - Soome kultuurikokkupuuted.

- Munkkiniemis pakutakse gümnaasiumis ajaloos veel nelja valikkursust: 1 - antiikajalugu, 2 - Eesti ajalugu, 3 - rahvusvahelised suhted II kursus, 4 - ajalooeksami ettevalmistuskursus.

Et Eesti ajaloo õppekava ülesehituses on muu hulgas eeskuju võetud Soome omast, siis huvitas mind väga, kuidas ajalooõpetus tegelikkuses on. Üldiselt tulebki öelda, et kohtasin palju sarnast, aga peamine kasutegur seisnes õppemeetodites ja -praktikates, mida kolleegid kasutavad.

Suurim kasutegur minu jaoks oligi, kuidas kasutasid kolleegid eelkõige progümnaasiumi klassides erinevaid õppemeetodeid: õpitava ajalooteema sidumine tänapäevaga, digioskuste arendamine läbi ajalooõpetuse, klassiarutelu läbiviimine, koostööoskuste arendamine läbi rühmaõppe, distsipliiniküsimuste lahendamine jms.

Kokkuvõtteks olen eriti rahul, et õnnestus luua väga hea isiklik kontakt Munkkiniemi ajalookolleegidega, kellega koos juba planeerime ühistegevusi.

Õpetaja Katrin Meinart töövarjuna Prantsusmaal

2.-5. maini 2022 viibisin Bordeaux äärelinnas Pessac’is töövarjuna meie partnerkoolis

Collège Assomption Jeanne d’Arc St Joseph. Väikelinnale omaselt puhas ja hubane 

Pessac on Bordeaux suhtes umbes nii nagu meil Viimsi - Bordeaux kesklinnast mitte

väga kaugel ja korraliku ühistranspordi ühendusega. Edasi ookeani poole jäävad

vaatamisväärsused Arcachon ja Dune du Pilat.

Collège Assomption Jeanne d’Arc St Joseph kuulub Assomption gruppi.Tegemist on

katoliiklike koolide piirkondlik ühendusega, mis koondab umbes 70 kooli Gironde’i

piirkonnas. Mind võtsid soojalt vastu ja aitasid koolielu erinevatest aspektidest ülevaadet

saada kooli direktor  Pierre Landèche ja juhiabid Corinne Voland ning Cassou (pildil).

Kool sarnaneb mitmes osas meie kooliga - seal on olemas kõik kooliastmed algkoolist

gümnaasiumini. Algkool asub veidi eemal, umbes 10 min jalutuskäigu kaugusel omaette

majas. Põhikool ja gümnaasium on seevastu ühes ja samas kandilisele number 8-le

sarnanevas koolikompleksis. Kummalgi kooliastmel on oma siseõu. Nende vahel, 

keskmises osas paiknevad õpetajate tuba, juhtkonna ruumid, mediateek, arstiabi punkt,

õpilaste toetuskeskus jms

Kooli esmamulje algab väravast, õigemini juba selle eest - linna keskosas paiknev ilusa

kujundusega väljak, kuhu õpilased saabuvad nii jalgsi, rattaga ja mõnel juhul ka autodega

(neid nägi pigem vähe, ju lasti lapsed kusagil eemal autodest välja) - lõi juba enne sisenemist

rahuliku tasakaalustatud tunde. 

Kooli siseõues püüdis pilku õpilaste enda kavandatud ja maalitud sein. Tegemist oli ühe kohaliku kunstniku ja koolilaste koostööprojektiga, et muidu liiga kõledat seina elavdada. Kuna Prantsusmaal koolilapsed saadetekse iga tunni lõpus klassidest välja õue, siis on sisehoovide kujundusel väga määrav roll kooli sisekliima kujundamisel.

Esmaspäeval kohtusin-vestlesin erinevate kooliastmete ja juhtkonna liikmete ning õpetajatega ning külastasin prantsuse keele ja kirjanduse, inglise keele, hispaania keele  ning loodusteaduste (SVT - Sciences et Vie de la Terre) tunde. Inglise keele tunnis sattusin “ajakapslisse” - õpilastel oli igaühel kaasas ajakapsel ehk karp, kuhu nad olid pidanud valima kolm olulist asja, mida säilitada järgnevatele põlvedele. Loomulikult pidid nad õpitavas võõrkeeles oma valikut tutvustama ja põhjendama - võtsin kaasa nii idee enda kui ingliskeelsed juhised :-)

Teisipäeva hommikut alustasin koos kooli tugiteenuste töötajatega. Selles valdkonnas köitis tähelepanu nende lähenemisviis probleemsete laste ja eriti erivajadustega laste märkamisel ning vastavalt toetussüsteemid nii lastele kui õpetajatele. Uudsena mõjus näiteks tugiisikutega ruum, kuhu õpilane saab igal hetkel iga murega pöörduda ja kust ta siis kas kohest tuge ja abi saab, või siis aidatakse vajadusel edasi sobiva inimese juurde. Samuti suhtlus lastevanematega. See ei puudutanud küll otseselt mu õpirände põhieesmärki, aga kuna olen ka klassijuhataja, siis tõin endale kaasa paar mõtet-nippi, mida igapäevatöös kasutada annaks. Huvitavamateks tundideks olid sedapuhku inglise keele ja kunstiõpetuse tunnid nooremas kooliastmes.

Mulle kui keeleõpetajale pakub huvi võõrkeele võimalik lõimimine erinevate õppeainetega (nt kunst, loodusteadused, kirjandus…). Kunstitunnis sattusin perspektiivi õpetusele, kus õpilased pidid mööblit tuppa paigutama. See ülesanne nõudis nii loogikat, tähelepanelikkust kui fantaasiat. Sarnast ülesannet oleks tore kasutada näiteks meie 3.-4. klassis II poolaastal  koostöös kunstiõpetajaga. Loen seda osa praktikast kõige rikastavamaks nii otseste materjalide osas, mida kaasa tõin, kui praktiliste näidete kohtalt. 

Neljapäeval osalesin lisaks tundide külastusele ka kahel koosolekul, kus sain parema ettekujutuse õppeasutuse töökorraldusest ja juhtimisest ning kaasatud inimeste ringist. Tunnikülastustest olid huvitavamad Histoire géographie (ajalugu ja geograafia koos), kus tuli jutuks Ukraina sõda ja selle ajalooline taust,  Physique Chimie (füüsika ja keemia koos) ja Humanité Littérature Philosophie. (Inimkonna kirjandus ja filosoofia). See viimane neist oli gümnaasiumiastme tund, kus me kogu klassiga, mina koos õpilastega, lausa neelasime õpetaja iga sõna.

Neljapäeval osalesin lisaks tundide külastusele ka kahel koosolekul, kus sain parema ettekujutuse

õppeasutuse töökorraldusest ja juhtimisest ning kaasatud inimeste ringist. Tunnikülastustest olid

huvitavamad Histoire géographie (ajalugu ja geograafia koos), kus tuli jutuks Ukraina sõda ja selle

ajalooline taust,  Physique Chimie (füüsika ja keemia koos) ja Humanité Littérature Philosophie.

(Inimkonna kirjandus ja filosoofia). See viimane neist oli gümnaasiumiastme tund, kus me kogu

klassiga, mina koos õpilastega, lausa neelasime õpetaja iga sõna.

Reede tuli kuidagi liiga ruttu: viimased tunnikülastused, tutvumine Mediateegi ehk raamatukoguga lahkumislõuna keskväljaku restoranis ning kokkuvõttev vestlusring… See nädal oligi lõpule jõudnud. Lahkumisel jäi kõlama lootus taaskohtumisele Tallinnas.

Koolitus Berliinis "From STEM to STEAM: New learning approach"

Kevad 2022, maikuu esimene nädal kevadises Berliinis koolitusel "From STEM to STEAM: Need learnging approach". Osalesin EuroPass Academy poolt korraldatud koolitusel, kus vaatasime STEM ja STEAM õppe eesmärke ja viise nendeni jõudmiseni. 

Kogu meie grupp oli üheksa õpetajat Kreekast, Portugalist, Hispaaniast, Bulgaariast ja mina, Eestist. 

Kogu kursuse jooksul pidasime päevikut "learning journal", kus peab endale sobival viisil üles tähendama päeva jooksul õpiti, seostamist varem õpituga ning mõtestama, kuidas edaspidi saab õppida.

Kogu tänapäeva õpe baseerub 21.sajandi oskuste arendamisel. Laias laastus jagunevad tänapäeva oskused nelja suurde gruppi: õpioskused, kirjanduslikud oskused ja eluoskused. 

Samuti vaatasime, mida tähendab ikkagi STEAM?

Ja erivaldkondi ühendav õpe omakorda baseerub projektipõhisele õppele.

STEAM moe nõuab väljundit, katsetamist, proovimist ja leiutamist. Neid tegevusi toetavad MakerSpace ruumide olemasolu koolis. 

Meie koolitusel oli suur roll kõige ise läbi tegemisel. Seega oli meil loomenurk materjalide taaskasutamise põhimõttel. Saime aimu sellest, et andes baasülesande, siis seda saab arendada edasi lisades probleemi, mis nõuab õppijatelt loovat lähenemist, põhjendamist ja koostööd. 

Samas võib STEAM ülesanne olla midagi väiksemat, kuid läbi terve õppeaasta kestev töö olla. Näiteks õpitu kordamiseks kaartide tegemine, rakendades erinevaid kusntitehnikaid.

Kogu kursuse tipphetkeks oli viimasel päeval reaalse STEAM tunni/projekti koostamine. Selle jaoks anti ette tunni/projekti ülesehitamise põhi. Mul oli võimalus teha koostööd Hispaania IT valdkonna õpetajaga. Ja hiljem esitlesime omi projekte kahe grupi ühendpublikule. 

Samuti ei puudunud kogu koolituse juurest kultuuriprogrammi, mis olid samuti programmi sisse kirjutatud. 

Koolitus andis väljavaate, et mõtestada õpitut tänapäeva oskuste vaates ning lõimingut on tegelikult väga palju, see tuleb tuua õpilasteni, lasta neil endil panna käes külge ja ise luua, leiutada. 

Koolitus Islandil “Landscapes and Legends”

 Osalesin 24.aprillist kuni 1.maini koos õpetaja Lilian Kippastoga Islandil koolitusel "Landscapes and Legends". Koolitus oli koroona tõttu mitu korda edasi lükatud, väga oodatud ja tulemus oli üle ootuste.

Kursus algas juba kaks kuud varem, ülesannetega teha kursuse blogisse ennast tutvustav postitus ja lugu mõnest oma kodukoha legendist, mis on seotud pinnamoe kujunemisega. Tuli läbi lugeda üks Islandi saagadest - Njalli saaga ja valida välja, millist rolli sooviksid etenduses mängida.

Väga oluline osa Islandi ettevalmistustest oli soojade ja vihmakindlate riiete pakkimine. Korraldajate poolt saadetud infokirjas rõhutati vajadust vähemalt 5 kihilisele riietusele ja nädal enne saabumist näitas Reykjaviki ilmteenistus ühe päeva peale 31 mm sademeid. Kuid nagu kogu koolitus, oli ka ilm üle ootuste ja natuke vihma tuli vaid ärasõidupäeval ning oli tavatult soe (Islandi kohta:).

Meie grupp - õpetajad üle Euroopa

Kursuse eesmärgiks oli Islandi looduse tutvustamine käsikäes Islandi ajaloo ja saagadega kasutades uusi õppemeetodeid ja aineteülest integratsiooni.

Selleks külastasime kuulsaid Islandi vaatamisväärsusi (geisrid, joad, vulkaanid, laamade lahknemisala) -

geograafiaõpetajana oman nüüd suurepärast piltide ja videomaterjali kogu, mida saan oma töös koheselt

aktiivselt kasutada.

Kahe laama vahel, Thingvellir`i rahvuspark

Geisrid

Saime suurepärase kogemuse ja tööriistade pagasi, kuidas lõimida ajalugu, geograafiat, kunsti ja kirjandust, kui etendasime stseene Njalli saagast. Lisaks ainealastele teadmistele saime ka draamaõpetuse "tööriistad" - suurel hulgal mänge ja ülesandeid, millega õpilasi näitlemise lainele suunata.

Poosidesse seadmise harjutus 

Näiteks ülesannne, kus terve grupp peab koostööd tegema, et midagi kujutada nt. kana, wc, planeedisüsteem

Või ülesanne, kus tuled 3 korda uksest sisse - iga kord kujutades erinevat inimest - kes küsib poemüüjalt juhatust.

Lisaks saime Njalli saaga peatükkide etendamiseks väga hea ülevaate Islandi ajaloost Reykjaviki muuseumis, kus oli muuhulgas terve väljakaevatud pikkmaja Islandi traditsiooniline elamu veel mõnisada aastat tagasi.

Rollidega töötamist alustasime esmaspäeval ja neljapäeval tuli Njalli saaga esitamisele Westman Islandil fantastilises looduslikus vulkaani kujundatud amfiteatris.

Meie uues õppehoones on olemas õpilaste loodud draamatükkide esitamiseks aatriumis suurepärased

tingimused, lisaks väga head audio ja video võimalused ja see õppemeetod tuleb kindlasti kasutusele.

Suurepärase kõlaga looduslik amfiteater

Saime mitmeid ideid tandemtundideks näiteks geograafia ja kirjandusega, kui tegime läbi ülesandeid,kus loodusseadustest rääkiv poeem tuli tõlkida inglise keelest eesti keelde.

Väga huvitav ja mitmeid  ́lõimingumõtteid andev oli ülesanne, kus giid rääkis Reykjaviki ajaloost ja hiljem tuli loosiga tõmmatud ajalootegelane panna pildile, aga mitte nii, et kopeerid näiteks tema büsti mõnes pargis, vaid kujutama pidi midagi sümboolset, temaga seonduvat.

Lisaks paranes praktiseerimise käigus kursusel tuntavalt inglise keele oskus.

Programmis osalemine läks minu hinnangul igati korda, andis suurepäraseid ideid ja lisas motivatsiooni.  

Ootan väga võimalust järgmiseks õpirändeks

Prantsuse keele õpetaja Dagmar Hallmägi koolitusel Prantsusmaal

2022. aastal juulikuus sain lõpuks võimaluse pärast mitut koroona-aastat minna kahenädalasele koolitusele Prantsusmaale. Prantsuse keele õpetajale on viibimine õpetatava keele kutluuriruumis kui sõõm värsket õhku ja hingamist. Taolised koolitused peaksid meile olema suisa kohustuslikud, et oleksime klassi ees pädevad ja motiveeritud. Minu jaoks oli see juba teine kord viibida Eramus+ programmi raames Prantsusmaal koolitusel. Eelmisel korral valisin Cannes'i linnas toimunud kahenädalase koolituse, mis keskendus noortekeelele ning jäin sellega väga rahule, sealt saadud materjale ja teemasid käsitlen siiani keskkooli tundides. 

Sel korral valisin koolituskohaks Vichy linnakese, sest olin oma kolleegidelt teistest riikidest sealse koolituse kohta head kuulnud ning Vichy oli linn, kus ma polnud veel käinud. Liiati eelistan Erasmus+ koolitusi linnades, mis pole väga suured, nii tekib koolitusel osalejatega ja linnakesega lähedasem suhe, sest kõik on käe-jala ulatuses ning jalutades on suurem võimalus teiste koolitusel osalejatega kokku joosta.

Vichy ja linna embleem

Vichy linn on tuntud oma ravivete ja kosmeetika poolest. Kes ajaloost huvitub, teab, et siin asus  II maailmasõja ajal Vichy valitsus, mis tegi koostööd natsi-Saksamaaga ja see on periood mida kohalikud elanikud väga meenutada ei soovi. Kunagisest populaarsest kuurortlinnast annavad tunnistust kaunid pargid, ooperimaja, spad, hotellid.

CAVILAM Vichy fotosein

Minu seekordne koolitus oli mõeldud prantsuse keelt võõrkeelena õpetavatele õpetajatele ning kandis nime "Enseigner le FLE aujourd'hui: culture, société et nouvelle tendances pédagogiques" -- prantsuse keele kui võõrkeele õpetamine tänapäeval: kultuur, ühiskond ja uued metoodilised suunitlused. Koolituse korraldas CAVILAM Vichy ning see oli hästi läbi mõeldud ja üles ehitatud. Korraga toimus mitu koolitust ning osalejad olid jagatud gruppidesse. Minu rühmas olid prantsuse keele õpetajad näiteks Iirimaalt, Türgist, Ameerikast, Haitilt ja nagu ikka, olin ainus eestlane kogu koolitusel. Aga selle üle on mul alati vaid hea meel, sest nii olen sunnitud kogu aeg prantsuse keeles suhtlema ja saan ise keeleliselt veel paremaks. 

Koolituse esimene nädal keskendus sellele, et tutvustada erinevaid digivahendeid ja -keskkondi, mida saaks prantsuse keele tundides kasutada. Prantslased olid koroonalainete tulvas ja distantsõppele minnes sunnitud end digimaailmas arendama ja jagasid nüüd oma teadmisi ka teistele. Esimesel nädalal tegime lisaks muudele ülesannetele rühmakaaslastega podcasti, kus jagasime näpunäiteid prantsuse keele õpetajatele. Minu ja minu rühmakaaslase Noémie podcast on kuulatav siit:

Teise nädala teema oli kaasaegne prantsuse ühiskond ja kultuur, millest olen alati väga huvitatud, sest prantsuse keel on vaid vahendiks, et edasi anda Prantsuse kultuuri ja väärtuseid. Minu jaoks oli väga harivaks ülikoolilektorite loengud ja kohtumine kirjanikega, viimasest saadud kogemust ja emotsioone võiks võrrelda Eestis kirjandusfestivalil HeadRead saaduga. 

Pildil on loo autor Tuneesia päritolu kirjaniku Yamen Manaïga ja tema teosega "Bel abîme", mis võitis Aafrikas 2022. aastal kirjanduspreemia.

Yamen Manaïga Vichys

CAVILAM Vichy oli mõelnud ka koolitusel osalejate vaba aja sisustamise peale. Nii sai teoks üks minu unistustest -- tõusta kustunud vulkaani Puy de Dôme'i tippu ja imetleda vulkaaniahelikku. Siiani olin seda vaid õpikutest lugenud ja õpilastega koos pilte vaadanud, nüüd oskan tundides neile ka oma kogemustest rääkida. Lisaks sai kanuuga sõita ja külastada naaberlinnasid.

1465m kõrgusel merepinnas, Puy de Dôme

Tõus Puy de Dôme'i tippu

Vichy linn näeb palju vaeva, et pakkuda oma elanikele igakülgseid sportimisvõimalusi -- linnas on golfiväljakud, hipodroom, pargid, jooksurajad, ujulad. Nii oli ka minul võimalik käia kohalikus 50 meetri olümpia väliujulas, mis oli elamus omaette.

Vichy 50 meetri väliujula

Hommikusöök prantslaste moodi

Minu koolitusaja sisse jäi ka 14. juuli ja Prantsusmaa rahvuspüha tähistamine, mil linn oli piduehteis ja tänavail kõlas muusika ning taevasse lennutati tohutu kogus rakette.

Lõpetuseks ehk kõige olulisem: lisaks uutele teadmistele annavad taolised õpiränded ka sõbrad ja kolleegid terveks eluks. Prantsusmaal vahetatud teadmised on hindamatu väärtusega minu kui õpetaja isiklikus arengus, läbi selliste kogemuste olen avatum, tolerantsem ja motiveeritum õpetaja kui enne. Soovin kindlasti ka edaspidi taolistes koolitusprogrammides osaleda, need on minule kui keeleõpetajale ülimalt vajalikud, et käia õpetatava keele ja kultuuriga kaasas, et sütitada oma õpilastes armastust prantsuse keele ja kultuuri vastu. À la prochaine!

14. juuli piknik kollegidega

Õhtusöök kolleegidega

IES Padre MORET Irubide kooli külastus Hispaanias

Külastasin 2021. aasta jaanuaris Pamplona põhikooli nimega IES Padre MORET Irubide. Pamplona on linn Põhja-Hispaanias ja eelkõige tuntust kogunud oma härjajooksudega. Iga aasta juulikuus (pidustused kestavad nädal aega) koguneb sadu tuhandeid inimesi üle kogu maailma vaatama seda suursündmust nimega Festival of San Fermin. 

Olin IES Padre MORET Irubide koolis töövari kehalise kasvatuse õpetajatele. Selles koolis õpib u. 600 õpilast (umbes sellepärast, et pidevalt liitub ja lahkub erirahvusest immigrante). Tundides kasutavad hispaanlased väga palju muusikat, pidevalt on taustaks samba/rumba rütmid jne. Eraldi tunnid on neil ka tsirkuse trikkide õppimiseks, pole ka ime, et sealt kandist on pärit väljend "nagu tsirkus Barcelona". Lisaks kehalise tundidele õnnestus mul külastada ka teisi tunde, näiteks hispaania keel immigrantidel, lisaks veel matemaatika ja muusika tundi. Lisaks on tundide ja vahetundide sisustamiseks koolil ka nn "külm võimla", see tähendab kõrgete betoonseinetega kütmata saali, kus saab vajadusel ka tunde läbi viia ja niisama aega veeta.

Esimesel pildil on näha koolimaja koos oma sisehooviga, kus lapsed saavad vahetundide ajal aeg viita ja samuti oma lõunapause pidada. Koolis eraldi toitlustamist ei toimu, igaüks võtab ise oma toidu kaasa. 

Teisel pildil olen koos selle kooli kehalise kasvatuse õpetajatega, minu vastuvõtja Miguel on kõige vasakpoolsem.

Selline näeb siis väljast välja linna kõige suurem ja uhkem härjavõitlusareen. Osades oma teostes puudutas kirjanik Ernest Hemingway väga suurejooneliselt neid pidustusi, mille auks on talle ka seal läheduses monument püstitatud.

Õhtuti sai nauditud ka kohalikku kultuuri ja sööke/jooke. 

Psühholoogi Natalja Krassilnikova õpiränne Lätis

Osalesin 22.08-26.08.2022 ANSE Suveülikoolis Riias, Lätis. Selle aasta Suveülikooli teemaks oli „Power Dynamics and human empowerment”. Kohal olid mitmete Euroopa maade esindajad: Holland, Rootsi, Prantsusmaa, Austria, Itaalia, Saksamaa, Leedu, Eesti, Läti, Ungari, Sloveenia, Slovakkia, Ukraina. Osalejate eriala oli enamuses coachid, superviisorid, psühholoogid, organisatsiooni konsultandid, kelle igapäevane tegevus töötada spetsialistidega, eesmärgiga aidata neid olla efektiivsemat ja tasakaalus.

Suveülikoolis oli võimalus osaleda mitmetes töötubades, arutelda Euroopa kolleegidega rasked situatsioonid ja teemad, otsida lahendusi. Üheks teemadeks oli muutunud õpikäsitlus ja õpetamise effektiivsust.

Kindlasti oli selle nädala jooksul kultuuri üritused, kus tutvustati Läti uut raamatukogu, vanalinn ja kaunid vaadet jõe reisilt. Võtmeesinejad rääkisid „nähtamatu“ protsessidest, mis toimuvad ühiskonnas, ühiskonna vastutusest, kollektiivsest traumast. Tutvustasin õpetajatele oma kogemuse seminaril. Töötubades sain inspiratsiooni ja kogemust, mida jagasin juba selle aasta oktoobris gümnaasiumi õpilastega. Viisin läbi 2 coachingu töötuba: 1. "Enda oma väärtuslikkuse märkamine ja hindamine" 2. "Enesesüüdistamine luubi alla ehk kuidas olla kindel ja toetav sõber iseendale". Gümnasistid võtsid rõõmuga uued praktikad ja võtted, andsid positiivse tagasiside ja soovivad uusi kohtumisi. Plaanis on viia läbi töötoad täiendavalt abiturientidele novembris ja märtsis.

Kindlasti oli selle nädala jooksul kultuuri üritused, kus tutvustati Läti uut raamatukogu, vanalinna, kunstimuuseumit ja kauneid vaateid.

Õpetaja ja õppejuht Kersti Kuke töövarjutamine Hollandis

Käisin 23.-27. mail 2022 Hollandis Bonaventuracollege’is töövarjuks. Olin tagasi oma vanas koolis, kus 2011/2012. õppeaastal Comeniuse projektiga inglise keele abiõpetajana tegutsesin. Väike ja armas Leideni linn võttis mind taas lahkelt vastu ning oli rõõm näha, et paljud endised kolleegid olid siiani samas koolis tööl, kuigi mitmed olid ka lahkunud.

Olin töövari kooli teeneka õpetaja ja tudengite koordinaatori juures, tänu kellele sain käia kooli kolmes õppehoones: Bonaventuracollege Burggravenlaan, Marienpoelstraat ja Leystede. Erinevalt meie koolist, kus mitu õppehoonet on omavahel tihedalt seotud ja paljud õpetajad liiguvad päeva jooksul ühest majast teise, olid sealsed koolimajad pigem eraldi koolid. Oldi küll üksteise toimetamistega kursis, kuid pigem ajas iga maja oma asja.

Huvitav ja samas ka kurb oli näha, kuidas kunagine hea kool oli juhtimisotsuste tõttu sattunud praeguseks keerulisse olukorda ning paar nädalat ametis olnud uue direktori fookuses pidavatki olema kooli uuesti n-ö jalule saamine. Kui Eesti koolis määratakse kool lapsele elukoha järgi või ta osaleb koolikatsetel, siis Hollandis valivad vanemad oma lapsele kooli, mis neile meeldib, ja Bonaventuracollege’i on aasta-aastalt vähem lapsi läinud, mis kooli juhtkonnale sugugi meelt mööda ei ole. Et vältida kooli sulgemist või liitmist teistega, tuleb teha otsustavaid samme.

Hollandi koolisüsteemi eripära

Hollandi ühiskonnas pidavat praegu käima suur arutelu selle üle, kas nende haridussüsteem on jätkusuutlik ja tagab õpilastele võrdsed võimalused. Minu jaoks on nende praegune väga pragmaatiline lähenemine võõras. 12-aastaselt teevad Hollandi lapsed testi, mille alusel nad määratakse n-ö tasemerühma, mis lõpuks dikteerib selle, kas õpilane liigub kutsekooli poole või on tal võimalus ka ülikooli minna. Teoorias pidavat suundade vahel liikumist olema, kuid praktikas pigem siiski vähe.

Süsteemil pidavat olema nii tulised pooldajaid kui ka vastaseid. Suurima miinusena toodi välja, et see taastoodab ebavõrdusust, sest jõukate ja haridust hindavate perede lapsed saavad ka kodust rohkem toetust ning pääsevad tugevamatesse gruppidesse, samal ajal kui sisserändajate perekondade lastel nii suurt perekondlikku tuge ei pruugi olla ja nemad jäävad nõrgematesse rühmadesse.

Enda koolis me ei ole kaalunud tasemerühmi, küll aga soovime järgmisel aastal 7. klassis katsetada matemaatika temporühmadega. Kindlasti peab sel juhul olema võimalus õpilastel rühmade vahel liikuda. Erinevus Eesti kooliga on ka see, et Hollandis võib õpilasi põhikoolist välja visata. See paneb õpilased aga väga keerulisse olukorda, sest uut kooli leida on äärmiselt keeruline: koolid ei soovi enda ridadesse võtta teisest välja visatud õpilast. 

Tagasisidestamine ja mentortunnid

Kuna oleme enda koolis viimastel aastatel üha rohkem pööranud tähelepanu õpilastele edasiviiva tagasiside andmisele, siis oli huvitav näha, kuidas see on teemaks ka Hollandis. Õpetajate sõnul võtab detailne tagasisidestamine küll aega, kuid säästab teistpidi jälle vanemate küsimustele vastamise peale kuluvat aega. Õpetaja tutvustas näiteks keskkonda, kus nad tagasisidestavad iga töö puhul nelja aspekti: kolme erineva raskusastmega küsimuste gruppidele vastamise õigsust ja interpreteerimist ehk õpitu kasutamist teises kontekstis. Õppeperioodi jooksul tagasisidestavad õpetajad ka õpilaste organiseeritust, enesekindlust jm. Nii detailne tagasisidestamine on õpetajatele kindlasti paras väljakutse, samas meil on, millest eeskuju võtta. 

Meeldis kooli lähenemine klassijuhatajatundidele ehk mentortundidele, kus olenemata mentorist saavad klassid üsna sama sisu. Kool on ette andnud teemad ja raamistiku, mida järgitakse. Siis ei sõltu mentortunni sisu nii palju inimesest kui varem. Seda soovime teha ka enda koolis - luua väärtuskasvatuse plaani, mida klassijuhatajad enda tundide läbiviimiseks kasutavad. 

Ühisosa ja mida kaasa võtta

Rõõm oli aga tõdeda, et mitmed aspektid on meil juba väga hästi. Mul on äärmiselt hea meel meie tugispetsialistide üle. Hollandis pidavat koolipsühholoogidest nii suur puudus olema, et piirkonna peale on mõned spetsialistid, kes käivad koolides korra-kaks nädalas n-ö esmaabi andmas. 

Jäi kõlama, et õpetajate rõõmud ja mured on nii Hollandis kui ka Eestis sarnased: tööd on palju ja see on raske, samas annab see amet palju tagasi. Õpetajatööd ei saa teha nagu iga teist kl 9-17 tööd, sest õpetajad teevad seda südamega ja südant ei saa minuti pealt sulgeda. Hollandis on õpetajate täiskoormus 25 tundi, mida kompenseerib teistest ametitest pikem suvevaheaeg. Õppejuht nimetas suurima väljakutsena motiveeritud õpetajate leidmise. Õpetajad lahkuvad tema sõnul töölt, kui tajuvad ebaõiglust ning näevad, et laiskadel ja mittemotiveeritud õpetajatel lastakse olla. 

Hea oli selle käigu jooksul saada kinnitust, et teeme väga paljusid asju juba väga hästi. Imetlen seda, kuidas hollandlased kasvatavad enda õpilastest julgeid ja ettevõtlikke inimesi, kes tahavad võtta vastutust - seda peaksime ka enda koolis tegema, andes õpilastele rohkem vastutust ning liikudes üha enam ennastjuhtiva õpilase kujundamise poole. Samuti on minu arvates imetlusväärne, kuidas Hollandis on iga kool liikuma kutsuv kool ning sealses ühiskonnas ei ole jalgratta selga istumiseks ja auto koju jätmiseks vaja teha ühtegi kampaaniat, vaid see on loomulik. 

Eripedagoog Karmen Pruuli õpiränne Barcelonas

 

16.-20. mai viibisin Barcelonas Erasmus+ programmi raames Teacher Academy korraldatud koolitusel 

"Conflict Management, Emotional Intelligence and Bullying Prevention". 

Peale minu oli kursusel veel 3 õpetajat Rumeeniast, 1 Hollandist, 2 tugispetsialisti Rootsist, 2 Saksamaalt ja 2 Portugalist. Kuuldavasti on tavaks, et üksi õpetaja õpirändele ei lähe, sest koos on turvalisem.

1. päeval räägiti konflikti olemusest. Konflikt tekib kolme elemendi mõjul, vaenulikkus, arusaamatus ja kokkupõrge/ vastuolu. Konflikt on siis, kui keegi on olukorrast frustreeritud. Konfliktses keskkonnas tajuvad inimesed sageli negatiivseid emotsioone, õpilased õpivad vähem, õpetajad on stressis ja vanemad murelikud. Konfliktid tekitavad uusi konflikte, tekib nõiaring, kus kõigi osaliste heaolu on häiritud. Negatiivsest enam oli aga fookuses just konflikti positiivne pool. Konflikt teeb erimeelsuse ja inimese vajadused nähtavaks, asju öeldakse välja, tänu millele muutub õhk selgemaks, avab ukse muutusele, võimaldab inimesel jääda iseendaks ja aitab ära kasutada erisuste kasu. Kui inimeste vahel ei teki kunagi konflikti, siis on sageli üks pool iseenda ja oma vajadused alla surunud teise heatunde eesmärgil ja see ei ole pikas perspektiivis hea.

2. päeval räägiti konfliktiga toimetuleku stiilidest, mis jaotuvad skaalale koostöövalmidus ja enesekehtestamine.

·         Hai (võistluslikkus) stiili inimesed on kõrge enesekehtestamise oskusega, kuid vähese koostööoskusega. Nad on jõulised peale suruma oma veendumusi ja soove jättes tähelepanuta teiste inimeste olemasolu ja nende vaated. Suhtlusstiililt on haid ründavad, jõulised ja sageli oma õigustele mõtlevad, neile on oluline saada oma tahtmine iga hinna eest.

·         Kaisukaru (leplikkus) stiili inimestel on madal enesekehtestamise oskus kui nad on väga koostöised. Nende jaoks on head suhted nii olulised, et nad on valmis oma vajadused alla suruma, peaasi, et suhted oleks head. Kuna loobuvad iseenda soovidest teiste kasuks, siis väljendub see ohvrimeelsuses. Nad on isetud, täidavad teiste korraldusi ja nõustuvad teiste mõtetega ka siis, kui see nende enda omaga ei ühti.

·         Kilpkonn (vältiv) ei ole kehtestav ja ka koostöine mitte. Tema taktiga on olla oma kilbi sees ja hoiduda konfliktidest. Kui ta neisse siiski satub, siis on tema jaoks lihtsam eemalduda olukorrast, kui tegeleda sellega. Nad kipuvad ebameeldivaid olukordi vältima või edasi lükkama.

·         Öökull (koostöö) on ennast kehtestav ja koostöine. Hindab kõrgelt oma väärtusi ja häid suhteid. Otsib lahendusi, mis kõigile osapooltele täit rahulolu pakuks. Nad ei põgene konflikti eest, neil on kõrge valmidus leida lahendusi. Nad on valmis süvenema, arusaamatuse põhjustesse ja panustavad, et leida teineteise mõistmine ka siis, kui arvamused ei ühti.

·         Rebane ( kompromissile minev) on keskmisel tasemel enesekehtestuse ja koostöö osas. Lahendustes pigem keskendutakse sellele, et osapoolte heaolu nimel peavad mõlemad millestki loobuma. Kompromiss tähendab sageli kiiret lahendust, süvenemata erimeelsusese põhjustesse. Valmis ollakse loobuma osaliselt nii oma vaadetest, kuid suhtest.

Me saame ennetada konflikte koolis, kui:

• õpetame lastele, mis on konflikt;
• laseme õpilastel arutleda, milline on nende käitumine konflikti korral, milline on teiste käitumine konflikti korral;
• neutraliseerime konflikti põhjust;
• töötame stereotüüpidega;
• õpetame märkama enda ja teiste vajadusi;
• õpetame tänulikkust ja meelerahu loomist.

3. päeval räägiti kiusamisest. Kiusamise tõlgendus on sama, mis KiVa-l, see on agressiivne, tahtlik, korduv tegevus inimesele ebamugavustunde tekitamise eesmärgil. Omane on jõu erinevus kiusaja ja kiusatava vahel. Kiusaja valib alati endast nõrgema, keda kiusata. Eristada tuleks omavahel aga konflikti, ebaviisakust, õelat käitumist ja kiusamist. Nende sisu ja ka sekkumine on erinev.

Kui kiusaja profiilist on juba palju räägitud, siis koolitusel oli fookuses just kiusatava profiil ning selge sõnum oli see, et kiusatavaga tuleks teadlikult tegeleda, et tema toimetulekut tõsta ja ta ei satuks enam kiusatava rolli.

Kiusatava profiil:

• vähemuse esindaja (seksuaalne orientatsioon, usulised uskumused, erivajadused, sotsiaalmajanduslik staatus, kultuuriline/ rahvuslik kuulumine, välimus (riietumine, suhtumine jne)madal enesehinnang
• kalduvus kogeda negatiivseid emotsioone (häbi, hirm, abitus, süütunne)
• raskused eakaaslastega suhestumisel eelistab suhelda täiskasvanutega
• sotsiaalsete suhete halvenemine, isoleeritus eakaaslastest
• madalam akadeemiline võimekus, madal huvi kooli ühistegevustes osalemise vastu
• psühhosomaatiliste kaebuste esinemine
• soov mitte kooli tulla.

4. päeval oli fookuses kiusuennetus

Oluline on suurendada laste sõnavara, mis aitab kaasa teineteisemõistmisele

• Nali- naljakate asjade ütlemine või tegemine, mis ajab teisi naerma. Ei ole ebasõbralik, õel, julm. Ei pane kedagi tundma end halvast ja lõppeb enne, kui keegi võib ärrituda.
• Narrimine- ei juhtu sageli. Kellegi üle nalja tegemine, öeldes ebasõbralikke või haiget tegevaid asju. Alguses võib olla sõbralik, kuid võib kiiresti pöörduda ebasõbralikuks (nt väikesed solvangud, füüsilised kokkupõrked ja tõuked jne.)
• Kiusamine- juhtub sageli. See võib hõlmata nime hüüdmist, solvamist, lobisemist, inimeste kõrvalejätmist, jalaga löömist,

Õpetada emotsioonide äratundmist, tugevuse skaalat, rahunemist. Emotsioonidel on kognitiivne, psühholoogiline ja käitumuslik komponent. Oluline on märgata kerkivat emotsiooni ja mida see meiega teeb. Ebaefektiivse reaktsiooni puhul õppida efektiivsemaid. Kuidas me ise tunneme enda emotsioone ja tõlgendame ümbritsevat maailma. Kuidas meil on kombeks käituda erinevates olukordades. Kui me ei reageeri adekvaatselt oma tugevatele tunnetele, siis võib see olla negatiivse mõjuga meie tervisele ja toimetulekule.

Oluline on õpetada:

eneseteadlikkust, mis olukorrad, mis tundeid tekitavad, mis on mulle omane käitumine

• märkama ja nimetama emotsioone ning millist tunnet konkreetne emotsioon mu kehas tekitab
• emotsioone väljendama MINA sõnumite kaudu

sobivate strateegiate rakendamist

• vajadusel aega võtma, et rahuneda ja pea saaks selgemaks
• eemalduma olukorrast
• ebaefektiivseid mustreid märkama
• ennast kehtestama

koostööoskust

• kuulama teise inimese mõtteid, soove jne
• hinnanguvaba suhtumist teiste inimeste suunas
• eristama nalja, narrimist ja kiusamist
• juhtumeid analüüsima läbi rollimängude, emotsioonide

Kool- selge sõnum, kiusamine on lubamatu, reageerib koheselt, kaardistab ohukohad koolimajas

Klass- juhtumipõhised arutelud

Kodu- ennetav teemakäsitlus

5. päeval oli fookuses meeskonnatunde tugevdamine. Väga suur roll on klassi ühistegevustel, ettevõtmistel. Tagatud peab olema turvaline õhkkond. Oluline on näidata, et koostegevuse rõõm on oluline, mitte tulemus.

    Ühine mandala joonistamine

    Blind drawing- seljas vastamisi, ühel on lihtne pilt ja teine hakkab seda suulise juhise alusel          joonistama.

Spagettidest kõrgeima torni ehitamine tiimitööda.

Lisa koolitusele oli meil ka ühine giidituur Gracia Barrio piirkonnas. Õhtune jalutuskäik ja ühine õhtusöök, kus saime lähemalt tuttavaks kõigi osalejatega. Arutasime haridussüsteemis toimuvat ja tutvusime teineteisega lähemalt. 

Barcelona võttis mind hästi vastu, ilm oli soe, kõik jalutuskäigu kaugusel. Tutvuda sai erinevate vaatamisväärsustega ja külastada muuseume. Kui üldiselt oli koolitus sisuliselt suhteliselt varasemate teadmiste meenutamine, siis tegelikult andis nädal muudest tegemistest eemal piisava ajaakna, et temaatikale rohkem mõelda ja oma peas visioone luua. 

Loen oma teise Erasmus+ programmis osalemise igati kordaläinuks ja soovitan ka teistel sellistest võimalustest haarata, et oma töistesse tegemistesse uut hingamist tuua.