Eripedagoog Karmen Pruuli õpiränne Barcelonas

 

16.-20. mai viibisin Barcelonas Erasmus+ programmi raames Teacher Academy korraldatud koolitusel 

"Conflict Management, Emotional Intelligence and Bullying Prevention". 

Peale minu oli kursusel veel 3 õpetajat Rumeeniast, 1 Hollandist, 2 tugispetsialisti Rootsist, 2 Saksamaalt ja 2 Portugalist. Kuuldavasti on tavaks, et üksi õpetaja õpirändele ei lähe, sest koos on turvalisem.

1. päeval räägiti konflikti olemusest. Konflikt tekib kolme elemendi mõjul, vaenulikkus, arusaamatus ja kokkupõrge/ vastuolu. Konflikt on siis, kui keegi on olukorrast frustreeritud. Konfliktses keskkonnas tajuvad inimesed sageli negatiivseid emotsioone, õpilased õpivad vähem, õpetajad on stressis ja vanemad murelikud. Konfliktid tekitavad uusi konflikte, tekib nõiaring, kus kõigi osaliste heaolu on häiritud. Negatiivsest enam oli aga fookuses just konflikti positiivne pool. Konflikt teeb erimeelsuse ja inimese vajadused nähtavaks, asju öeldakse välja, tänu millele muutub õhk selgemaks, avab ukse muutusele, võimaldab inimesel jääda iseendaks ja aitab ära kasutada erisuste kasu. Kui inimeste vahel ei teki kunagi konflikti, siis on sageli üks pool iseenda ja oma vajadused alla surunud teise heatunde eesmärgil ja see ei ole pikas perspektiivis hea.

2. päeval räägiti konfliktiga toimetuleku stiilidest, mis jaotuvad skaalale koostöövalmidus ja enesekehtestamine.

·         Hai (võistluslikkus) stiili inimesed on kõrge enesekehtestamise oskusega, kuid vähese koostööoskusega. Nad on jõulised peale suruma oma veendumusi ja soove jättes tähelepanuta teiste inimeste olemasolu ja nende vaated. Suhtlusstiililt on haid ründavad, jõulised ja sageli oma õigustele mõtlevad, neile on oluline saada oma tahtmine iga hinna eest.

·         Kaisukaru (leplikkus) stiili inimestel on madal enesekehtestamise oskus kui nad on väga koostöised. Nende jaoks on head suhted nii olulised, et nad on valmis oma vajadused alla suruma, peaasi, et suhted oleks head. Kuna loobuvad iseenda soovidest teiste kasuks, siis väljendub see ohvrimeelsuses. Nad on isetud, täidavad teiste korraldusi ja nõustuvad teiste mõtetega ka siis, kui see nende enda omaga ei ühti.

·         Kilpkonn (vältiv) ei ole kehtestav ja ka koostöine mitte. Tema taktiga on olla oma kilbi sees ja hoiduda konfliktidest. Kui ta neisse siiski satub, siis on tema jaoks lihtsam eemalduda olukorrast, kui tegeleda sellega. Nad kipuvad ebameeldivaid olukordi vältima või edasi lükkama.

·         Öökull (koostöö) on ennast kehtestav ja koostöine. Hindab kõrgelt oma väärtusi ja häid suhteid. Otsib lahendusi, mis kõigile osapooltele täit rahulolu pakuks. Nad ei põgene konflikti eest, neil on kõrge valmidus leida lahendusi. Nad on valmis süvenema, arusaamatuse põhjustesse ja panustavad, et leida teineteise mõistmine ka siis, kui arvamused ei ühti.

·         Rebane ( kompromissile minev) on keskmisel tasemel enesekehtestuse ja koostöö osas. Lahendustes pigem keskendutakse sellele, et osapoolte heaolu nimel peavad mõlemad millestki loobuma. Kompromiss tähendab sageli kiiret lahendust, süvenemata erimeelsusese põhjustesse. Valmis ollakse loobuma osaliselt nii oma vaadetest, kuid suhtest.

Me saame ennetada konflikte koolis, kui:

• õpetame lastele, mis on konflikt;
• laseme õpilastel arutleda, milline on nende käitumine konflikti korral, milline on teiste käitumine konflikti korral;
• neutraliseerime konflikti põhjust;
• töötame stereotüüpidega;
• õpetame märkama enda ja teiste vajadusi;
• õpetame tänulikkust ja meelerahu loomist.

3. päeval räägiti kiusamisest. Kiusamise tõlgendus on sama, mis KiVa-l, see on agressiivne, tahtlik, korduv tegevus inimesele ebamugavustunde tekitamise eesmärgil. Omane on jõu erinevus kiusaja ja kiusatava vahel. Kiusaja valib alati endast nõrgema, keda kiusata. Eristada tuleks omavahel aga konflikti, ebaviisakust, õelat käitumist ja kiusamist. Nende sisu ja ka sekkumine on erinev.

Kui kiusaja profiilist on juba palju räägitud, siis koolitusel oli fookuses just kiusatava profiil ning selge sõnum oli see, et kiusatavaga tuleks teadlikult tegeleda, et tema toimetulekut tõsta ja ta ei satuks enam kiusatava rolli.

Kiusatava profiil:

• vähemuse esindaja (seksuaalne orientatsioon, usulised uskumused, erivajadused, sotsiaalmajanduslik staatus, kultuuriline/ rahvuslik kuulumine, välimus (riietumine, suhtumine jne)madal enesehinnang
• kalduvus kogeda negatiivseid emotsioone (häbi, hirm, abitus, süütunne)
• raskused eakaaslastega suhestumisel eelistab suhelda täiskasvanutega
• sotsiaalsete suhete halvenemine, isoleeritus eakaaslastest
• madalam akadeemiline võimekus, madal huvi kooli ühistegevustes osalemise vastu
• psühhosomaatiliste kaebuste esinemine
• soov mitte kooli tulla.

4. päeval oli fookuses kiusuennetus

Oluline on suurendada laste sõnavara, mis aitab kaasa teineteisemõistmisele

• Nali- naljakate asjade ütlemine või tegemine, mis ajab teisi naerma. Ei ole ebasõbralik, õel, julm. Ei pane kedagi tundma end halvast ja lõppeb enne, kui keegi võib ärrituda.
• Narrimine- ei juhtu sageli. Kellegi üle nalja tegemine, öeldes ebasõbralikke või haiget tegevaid asju. Alguses võib olla sõbralik, kuid võib kiiresti pöörduda ebasõbralikuks (nt väikesed solvangud, füüsilised kokkupõrked ja tõuked jne.)
• Kiusamine- juhtub sageli. See võib hõlmata nime hüüdmist, solvamist, lobisemist, inimeste kõrvalejätmist, jalaga löömist,

Õpetada emotsioonide äratundmist, tugevuse skaalat, rahunemist. Emotsioonidel on kognitiivne, psühholoogiline ja käitumuslik komponent. Oluline on märgata kerkivat emotsiooni ja mida see meiega teeb. Ebaefektiivse reaktsiooni puhul õppida efektiivsemaid. Kuidas me ise tunneme enda emotsioone ja tõlgendame ümbritsevat maailma. Kuidas meil on kombeks käituda erinevates olukordades. Kui me ei reageeri adekvaatselt oma tugevatele tunnetele, siis võib see olla negatiivse mõjuga meie tervisele ja toimetulekule.

Oluline on õpetada:

eneseteadlikkust, mis olukorrad, mis tundeid tekitavad, mis on mulle omane käitumine

• märkama ja nimetama emotsioone ning millist tunnet konkreetne emotsioon mu kehas tekitab
• emotsioone väljendama MINA sõnumite kaudu

sobivate strateegiate rakendamist

• vajadusel aega võtma, et rahuneda ja pea saaks selgemaks
• eemalduma olukorrast
• ebaefektiivseid mustreid märkama
• ennast kehtestama

koostööoskust

• kuulama teise inimese mõtteid, soove jne
• hinnanguvaba suhtumist teiste inimeste suunas
• eristama nalja, narrimist ja kiusamist
• juhtumeid analüüsima läbi rollimängude, emotsioonide

Kool- selge sõnum, kiusamine on lubamatu, reageerib koheselt, kaardistab ohukohad koolimajas

Klass- juhtumipõhised arutelud

Kodu- ennetav teemakäsitlus

5. päeval oli fookuses meeskonnatunde tugevdamine. Väga suur roll on klassi ühistegevustel, ettevõtmistel. Tagatud peab olema turvaline õhkkond. Oluline on näidata, et koostegevuse rõõm on oluline, mitte tulemus.

    Ühine mandala joonistamine

    Blind drawing- seljas vastamisi, ühel on lihtne pilt ja teine hakkab seda suulise juhise alusel          joonistama.

Spagettidest kõrgeima torni ehitamine tiimitööda.

Lisa koolitusele oli meil ka ühine giidituur Gracia Barrio piirkonnas. Õhtune jalutuskäik ja ühine õhtusöök, kus saime lähemalt tuttavaks kõigi osalejatega. Arutasime haridussüsteemis toimuvat ja tutvusime teineteisega lähemalt. 

Barcelona võttis mind hästi vastu, ilm oli soe, kõik jalutuskäigu kaugusel. Tutvuda sai erinevate vaatamisväärsustega ja külastada muuseume. Kui üldiselt oli koolitus sisuliselt suhteliselt varasemate teadmiste meenutamine, siis tegelikult andis nädal muudest tegemistest eemal piisava ajaakna, et temaatikale rohkem mõelda ja oma peas visioone luua. 

Loen oma teise Erasmus+ programmis osalemise igati kordaläinuks ja soovitan ka teistel sellistest võimalustest haarata, et oma töistesse tegemistesse uut hingamist tuua.